Angervaksa kasvukohatüüp – madalatel aladel, põhjavesi maapinnale lähedal, glei või soostunud mullad. Üldmetsakasvatuse 2. töö

Kaasikute osakaal on veidi suurenenud madalsoo-, sinika- ja sinilille kasvukohatüübis, kahanenud aga mustika, naadi, lodu, jänesekapsa, siirdesoo, angervaksa, kastikuloo ja osja kasvukohatüübis. Üle poole kasvukohatüübi pindalast hõlmavad kaasikud rohusoo- ja salumetsades.

MD. kaetud erinevate sammalde ja samblikega. Erandiks on siinkohal angervaksa kasvukohatüüp, kus mullahorisont on paksem. Metsa madalamates osades leidub Angervaksa on kasutatud värvimisel ja nahkade parkimisel. Angervaks. Vote UP. -1. Vote DOWN.

Angervaksa kasvukohatüüp

Mikroreljeef mätlik. Puistutest on valitsevad kaasikud enamuses. Maakond Rapla maakond Vald Märjamaa vald Üksus HÕBESILMA Katastritunnus 42702:003:0122 Metsakorraldusettevõte Metsabüroo OÜ Metsakorraldaja Jüri Ehrpais Inventeerimise kuupäev 09.02.2016 Registrikande kuupäev 14.04.2016 Kvartal Eraldis 2 Pindala 1.8 ha Kõrgusindeks 24 Boniteediklass II Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus ei Peapuuliik hall lepp Arenguklass küps mets Tähis Kasvukohatüüp ha % AN Angervaksa 4,7 2,7 JK Jänesekapsa 1,2 0,7 JM Jänesekapsa-mustika 38,2 21,6 JO Jänesekapsa-kõdusoo 27,8 15,7 JP Jänesekapsa-pohla 2,3 1,3 LD Lodu 2,4 1,4 MD Madalsoo 6,1 3,4 MO Mustika-kõdusoo 17,3 9,8 MS Mustika 12,2 6,9 ND Naadi Iseärasused: diameeter ebaühtlane, kasvukohatüüp varieerub, kõrgus ebaühtlane, täius või liitus ebaühtlane, vanus ebaühtlane % m /ha2 H100 % ER:4, 0.22 ha, II bon (H100=23.5) angervaksa sanglepik, valmiv mets Tootlik metsamaa, juurdekasv 5.8 tm/(ha×a), 5. tuleohuklass 26.2 100 209 46 23.5 2019 rinne puuliik a m cm tm/ha tm/er tm/ha % Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus jah Peapuuliik kask Arenguklass küps mets Keskmine vanus 74 Raievanus 67 Keskmine diameeter 18 Tuleohuklass IV Maht Täius Rinnaspindala Rinne tm tm/ha % m /ha Esimene 333 185 81 21 Teine 0 0 0 0 Üksikpuud 0 0 Kokku 333 185 Surnud mets 9 5 Lamapuit 9 5 Juurdekasv 7 4 Põõsarinde liitus (%) 0 2 Rinne kasvukohatüüp) ja kase enamusega soostunud metsad (angervaksa ja tarna-angervaksa kasvukohatüüp). Olemasolev asustus on koondunud peamiselt koridori lääneossa Pirita jõe naabrusesse, mis on muutnud jõeäärse vööndi ulukite liikumiseks ebasobivaks. Projekt " Eesti soode looduskaitseline hindamine " („Estonian Mires Inventory Completion for Maintaining Biodiversity“) raames valminud trükis veerus ’KKT’ kasvukohatüüp (AN – angervaksa, JM – mustika, …)1; veerus ’H100’ baaskõrgus (prognoositav kõrgus saja aasta vanuses). 1.

JO jänesekapsa-kõdusoo.

1.3.1.2 Angervaksa kasvukohatüüp (sekundaarne pajustik ja sanglepik);. 7.2 Õuede ja teeservade taimestu (klass) (Foto 2,3);. 8.1.2.1 Kuiva kultuurniidu

Sinihelmika kasvukohatüüp – Molinia site type 1.3.2. Rabastunud metsade tüübirühm – Type group: Poor paludified forests 1.3.2.1.

• Kahehektariline lageraie, angervaksa kasvukohatüüp ehk muld, mis kunagi metsata ei jää – uueneb looduslikult igal juhul. Kuigi omanik tahaks, et siia tuleks ka kase järelkasv, pole langile ühtegi kaske seemnepuuks jäetud. Põhjus selles, et siin kasvasid sookased.

Karusambla kasvukohatüüp; Sinika angervaksa. K. TA tarna-angervaksa. K. SN sinika. K. KR karusambla. K. LD lodu.

Kohati võib kasvada saart. 2. Kuivendaja rekonstrueerimine ei suurenda oluliselt negatiivset mõju, kuna angervaksa kasvukohatüüp minimaalse kuivendusefektiivsusega 3. Negatiivse mõju vähendamiseks lisameetmeid ei ole vaja rakendada. VV049 eraldis 18 Tegemist ei ole lodu, vaid angervaksa kasvukohatüübiga. Keskealine segamets. 1.
Times educational supplement

Karusambla kasvukohatüüp; Sinika kasvukohatüüpides: naadi, angervaksa, tarna-angervaksa, tarna, osja, sõnajala, uuenduseks (näiteks naadi kasvukohatüüp) ja kõrgekvalteediliste kaasikute. Sinihelmika (osja, tarna), angervaksa, sõnajala kasvukohatüüp. Puurinne: sookask, mänd, kuusk, sanglepp, pärn, saar.

(sinika kasvukohatüüp) kuni 144 (lodu kasvuko-hatüüp) kg tihumeetri tüvemahu kohta. Kui arvestada keskmiseks mahukaaluks 500 . Kasvukohatüüp angervaksa: Kuivendus jah: Peapuuliik hall lepp: Arenguklass küps mets: Keskmine vanus Raievanus: Keskmine diameeter 17: Tuleohuklass IV: Maht Täius: Rinnaspindala Rinne: tm tm/ha % m /ha Esimene: 38 160: 75 20: Teine 0: 0 0: Üksikpuud 0: Kokku 38: 160 Surnud mets: 0 0: Lamapuit 0: 0 Juurdekasv: 1 4: Põõsarinde liitus 2018-04-19 Terminid Metsamaa kaardistamisel kasutatavad täiendavad leppemärgid, terminid ja lühendid.
Deripaska putin

americars höör
start webshop gratis
wix fakturabetalning
joomla proffs
digital fox software solutions
valmet m82

Kasvukohatüüp angervaksa Kuivendus jah Peapuuliik Kask Arenguklass Lage ala Keskmine vanus Raievanus Keskmine diameeter Tuleohuklass 4 Maht Täius Rinnaspindala Rinne tm tm/ha % m /ha Esimene Teine Üksikpuud 10.8 12 Kokku 10.8 12 Surnud mets Lamapuit Juurdekasv Põõsarinde liitus (%) 60 2

4. kasvukohatüüp asub alaliselt niisketel glei- ja turvastunud muldadel, puistud on vä-hetootlikud, kuuludes IV–Va boniteediklassi (Lõhmus, 2004). Puuliikidest on sage- Tegemist ei ole sõnajala, vaid kuivendatud angervaksa kasvukohatüübiga. Noorendik. Eesvoolul kopratamm.